Illustreerinud Katrin Ehrlich, Kamille Saabre, Regina Lukk-Toompere, Piia Maiste, Helina Toater, Priit Rea, Ilona Sula, Kadi Kurema, Kalli Kalde, Olivia Osik, Caterine Zarip, Maara Vint, Marja-Liisa Plats, Kristel Jürgenson, Elina Sildre, Anne Linnamägi
Petrone Print, 2011
96 lk
Raamatupoodide lasteosakondades kihab muinasjuttudest. Enamasti on tegemist küll väikeste tüdrukute tarbeks tehtud mõnekümnelauseliste ümberjutustustega, millel on kirjandusega väga vähe tegemist. Tavaliselt Tuhkatriinust, Pöial-Liisist, inetust pardipojast ja Punamütsikesest pajatavad lood jätavad mulje, et rohkem muinasjutte maailmas ei olegi. Enamasti kasutatakse taoliste raamatute illustreerimiseks roosavahuseid kitšpilte, mis arvatakse lapsele muljet avaldavat. Taoliste muinasjuttude pidev produtseerimine devalveerib muinasjuttude maailma millekski lihtsaks ja labaseks.
Õnneks jõuab tõelise muinasjutusõbra lugemislauale ka teistsuguseid teoseid, kauneid kunstmuinasjutte või sümpaatseid omaversioone rahvamuinasjuttudest. Epp Petrone „Muinasjutud armastusest“ kuulub neist teise gruppi. Raamatus leidub vähetuntud muinasjutte erinevatelt rahvastelt, olgu nendeks siis meie lähemad naabrid Skandinaaviast (Taanist, Islandilt, Norrast) või Euroopast (Leedust, Itaaliast, Bulgaariast). Rohkelt jutte on pärit eksootilistest maadest, nagu Nigeeria, Filipiinid, Jaapan, Peruu, Mehhiko jne. Ometi seob kõiki neid lugusid üks teema – armastus.
Kuigi raamatu lõpus on muinasjuttude algallikad ära toodud, on lugudel siiski tuntav kirjaniku käekiri. Oma blogis „Elust kirju: Epp Petrone ajaveeb“ (http://eppppp.tahvel.info/) paljastab autor, et on nii mõnegi muinasjutu leebemaks, tema olemusega sobivamaks muutnud. Iseenesest ei ole see midagi uut, kuna varasematel aegadel suuliselt levinud muinasjutud kohanesid iga uue rääkijaga. Petrone pajatatud lood on kaasaja laste vajadusi arvestades lühendatud ja tihendatud, peamisele tegevusliinile keskendatud. Sõnavara osas häirib vaid vene muinasjutus tsaaritari asendamine printsessiga.
„Muinasjutud armastusest“ on lisaks huvitavatele ja hästi pajatatud lugudele ka ilus raamat. Jutud on illustreeritud erinevate kunstnike poolt ja vastava maa omapära silmas pidades. Erinevate kunstnike kasutamine toob küll teosesse kaasa varjundirikkust ja mitmekesisust, kuid nende erinev kogemustepagas ja oskused tingivad illustratsioonide mõnetise ebaühtluse.
Muinasjuttude ümberjutustamise traditsioon on Eestis pikk ja muljetavaldav. F. R. Kreutzwald, A. Jakobson, J. Parijõgi ja J. Kunder kuuluvad meie kirjanduslike muinasjutuvestjate auväärsesse ritta. Epp Petronel on lootust saada selle rea uusimaks liikmeks.
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
