Uks

Mäksil pole midagi selle vastu, et koolis käia. Ei valmista ju õppimine talle mingit muret, kuna kõik, mida ta vähegi loeb, jääb talle silmapilkselt meelde. Kui poleks ainult neid nõmedaid seitsmendikke Mairoldit ja Kiilakat, kes igal võimalusel Mäksi elu kibedaks teevad. Küll peidavad nad ta asju ära, togivad niisama või mõnitavad kuis oskavad. Kui siis kord koduteel Mäks kiusajate eest plagama pistab ja metsatukka satub, leiab ta sealt kummalise maja, mida poiss, kuigi sealkandis korduvalt jalutanud, pole varem märganud. Et maja uks on lahti ja näib Mäksi kutsuvat, otsustab poiss ahvatlusele järgi anda.