Seest siiruviiruline

Suve lõpus on mammal sünnipäev. Siis tulevad külalised ja toovad kingitusi. Toovad mammale ja mulle ka, kuigi minu sünnipäev on hoopis talvel. Mulle meeldib sünnipäev väga, mammale aga ei meeldi. Talle ei meeldi vanemaks saada. Ta ei soovi sünnipäeva, ei soovi pidu ega külalisi. Uurin papalt, et kas mamma ei saa siis vanemaks, kui pidu ei tule. Muidugi saab, sellest ei pääse küll keegi, tõdeb papa. Siis pole ju vahet, arvan mina. Siis võiks ikkagi pidu pidada. Papa on nõus. Talle tuleb meelde, kuidas mamma kunagi hommikuni tantsis, kuidas ta kõigist kiiremini jooksis, kuidas mootorrattaga sõitis… Kuidagi ei suuda ma uskuda, et minu mamma võis kõike seda teha. Keegi pole ainult niisugune, nagu pealt paistab, ütleb papa, me kõik oleme seest siiruviirulised.