Poiss ja papa

Alguses olid nad kolmekesi – poiss, mamma ja papa. Kuna poiss on oma pere viimane laps, nii et kõik teised käivad juba ammu tööl või koolis, veedab poiss lasteaia asemel aega papa ja mammaga. Ei käi ju papa ja mamma ka tööl ega koolis, nii et poiss passib nendega kokku nagu moos ja pannkoogid. Siis aga jääb mamma haigeks ja sureb ära. Nüüd on ainult poiss ja papa ning neil tuleb harjuda kahekesi hakkama saada. Nad võimlevad kahekesi nii et kondiragin taga, õpivad tegema maailma parimat sousti , kuulavad sügistuules langevate puulehtede sümfooniat ja koguvad igasugu teisigi mälestusi. Pole kahtlustki, et üheskoos tulevad nad ka raskemate hetkedega toime. Seda koguni nii hästi, et papat saab elumõnu eksperdiks nimetada. Poiss loodab, et kunagi on temagi ses elumõnu asjas sama hea nagu papa.