Palavikulilled

Almale meeldib üle kõige tulla koolist koju kevadel. Just siis, kui ilm on veel karge, aga päike paistab juba nii soojalt. Tore on seda värsket õhku sisse hingata ja tunda, kuidas see su ninasõõrmeid kõditab ja ütleb, et kohe on suvi. Alma teab küll, et sellisel ajal tuleb enne õue minekut müts pähe panna ja sall ilusasti kaela sättida, jopehõlmugi ei tohi lahti unustada. Ega Alma mingi rumal titt ole! Õues on lumi nii kohev, et lausa kutsub end katsuma, ja jääpurikad nii ilusad, et raske on neist oma käsi eemal hoida. Õhtul tunneb Alma ennast imelikult, värinad käivad läbi keha ja isegi lambavillatekist ei piisa, et soe hakkaks.