Poed on lastele mõeldud printsessiraamatutest pungil. Meile tõlgetena jõudnud imalate lugude ning roosades-lillades toonides kitšimaiguliste illustratsioonidega raamatud on nii välimuselt kui sisult äravahetamiseni sarnased. Kuigi ka Piret Raua värske raamatu kaas on roosas koloriidis, näitab juba nina nokkiva tüdrukuga kaanepilt, et tegu on täiesti teistlaadi nähtusega. Teoses on 30 lühilugu, kõik parajalt pikad, tempokad ja leidlikud, et ka kärsituma noore lugeja, olgu ta poiss või tüdruk, kannatus ei katkeks.
Enamasti on „Teistmoodi printsessilugudes” tegemist inimprintsessidega, kuid mitte mingil juhul tavalistega. Pealtnäha pole küll midagi ebatavalist printsessis, kes armastab küpsetada või koristada, kuid autor ei lahenda lugu traditsiooniliselt, vaid ülepaisutatuse võtmes. Nii saab küpsetushimuline printsess endale lemmikloomaks saiakesi õgiva lohe ning puhtust armastav printsess, kes ka raamatud sõnadest puhtaks pesi, asub neid usinalt uute lugudega täitma. Piret Raua printsessidel on palju väikestele lastele iseloomulikke jooni. Nii näiteks armastab üks printsess kõike tagurpidi teha, teine aga kardab pimedust. Üsna mitu lugu on printsesside ebaprintsessilikult/lapselikult käituvatest kehaosadest – ninast, mida näpud tahavad nokkida, pahadest jalgadest, mis tahavad kõike togida, või pidevalt korisevast kõhust.
Raamatus leidub jutte maali peal naeratavast printsessist ja postmargi-printsessist, ei puudu ka väljamõeldud printsess. Kirjanik kujutab printsessidena ilmastikunähtusi (pilv), taimi (hernes), loomi (tigu, vihmauss), eluta asju (korsten), kuid kohtame ka abstraktsemaid tegelasi (nt kirjatäht, täpp).
Võrreldes Piret Raua varasemate teostega on tema printsessilood õpetlikumad, pedagoogilisemad, neis on väärtusi, mida noorele lugejale sisendada. Nii hoiatab autor malbel, peidetud kombel väikseid lugejaid näiteks edevuse ning vaid välimuse järgi otsustamise eest. Esile tõstmist leiab julgus olla selline, nagu oled. Kuigi kohtame ka traditsioonilisema loomusega printsesse, keda iseloomustavad passiivsus ja printsiootus, on neile tasakaaluks piisavalt hakkajaid, oma elu ise juhtivaid printsesse. Samuti rõhutab autor, et printsessimängudele on teisigi vahvaid alternatiive. „Ega kogu aeg ei saagi printsessimänge mängida ja printsessielust unistada. See läheks pikapeale lihtsalt tüütuks”, leiab ta (lk 105).
Piret Raua „Teistmoodi printsessilood” murravad välja traditsioonilisest printsessikäsitlusest. Raud näikse oma raamatuga rõhutavat, et iga väike tüdruk võib olla printsess omamoodi, mitte ennast stereotüüpselt ja kindlalt juba eelnevalt kujunenud vormi mahutades.
Autori illustratsioonid
Välja andnud kirjastus Tänapäev
108 lk
Jaanika Palm
