Kristiina Kass

Biograafia

Minu armsaimad hobid olid juba lapsepõlvest peale kirjutamine ja joonistamine, millele teismeeas lisandus ka soome keel. Lõpetasin 1988 Tallinna kunstigümnaasiumi (tollane 24. keskkool) kunstiklassi. Käisin kaks aastat ka Kunstiülikooli ettevalmistuskursustel, eesmärgiga saada kunagi ilmatu heaks raamatukunstnikuks. Kahjuks sinna sisse ei saanud. Seega tuli mängu ”plaan B” ehk Helsingi ülikool.

1999. aastal veidi enne jõule kirjutasin ajalehe Hyvinkään Sanomat lasteküljele loo ”Pönttösten perheen joulukuusi” („Perekond Kapsapea jõulukuusk”), millest algas mu iganädalane ja 8–9 aastat kestnud kaasautorlus ja tegelikult ka see päris kirjanikupõli. Esimese jutu illustreeris ajalehe kunstnik, aga õige varsti võtsin selle töö üle. Kõik mu raamatud ja enamus lasteajakirjades Täheke ja Hea Laps ilmunud jutte on esmalt tolles ajalehes ja soome keeles ilmunud. Oma jutud olen hiljem ise eesti keelde ümber pannud. Ka mu esimese viie raamatu illustratsioonid on mu enda kätetöö. Illustreerimisel ja tõlkimisel olen harjutanud kätt ka teiste kirjanike teoste kallal. Mulle meeldib, et mul on nii vaheldusrikas töö: kirjutamine, illustreerimine ja tõlkimine. Ainult ühte asja tehes võiks ju igav hakata.

Mu kuuenda raamatu, „Nõianeiu Nöbinina”, pildid on teinud Heiki Ernits, minu lemmikillustraator Eestis. Väga lahe on ka see, et Nöbinina pääses teleekraanile! Elo Selirand kirjutas minu raamatu põhjal stsenaariumi ja lavastas 10-osalise teleseriaali. See on küll natuke teistsugune kui minu lugu, aga vaadata passib igatahes. Päris mitmed lugejad on küsinud minult, kuidas Nöbinina lugu edasi läheb. Uskuge mind, seda tahan ka mina ise teada. Nii et ei jää vist muud üle, kui midagi välja nuputada. Aga seda ei oska ma öelda, millal mul Nöbinina kirjutamise tuju peale tuleb. Vahepeal igatahes ilmub midagi muud ka. Mul on kaks toredat tütart, Petra ja Liisa, ja pisitilluke must koer Milli. Kõigi kolme pealt olen üht-teist maha kirjutanud, ja kindlasti kirjutan kunagi veel midagi. Ega kõike ei jõua ju ise ka välja mõelda.

Profiilifoto: Olga Makina