Proua Mitmekülgsus
Laulupeo ajal ilmavalgust näinud Leelo Tungal on saanud sünniajast kaasa nii mõndagi. Temagi on natuurilt värske kui õide puhkev suvi, laulupeona ühtekuulumist ja eestlust manifesteeriv ning lapsepõlveaastate raskuste kiuste elurõõmus ja optimistlik.
Leelo Tungal debüteeris noorukesena nn kassetipõlvkonnas, omades praeguseks juba pea 50 aastast staaži. On lugejate rõõm, et esialgne karm kriitika teda ära ei heidutanud, sest tema kohta kehtib kindlasti väide – sündinud loojaks. Kui Leelot ei oleks, tuleks tema tehtu asendamiseks lausa mitu inimest välja mõelda. Paarkümmend aastat tagasi loodud ajakiri „Hea Laps“, tuhanded luuletused nii lastele kui täiskasvanuile, proosateosed, libretod, laulusõnad ja tõlked – seda kõike ei jõua ju vaid üks inimene. Kui ta muidugi pole just Leelo Tungal, proua Mitmekülgsus, andekas kõiges, mis ette võtab.
Leelo Tungla looming on enamasti humoristliku varjundiga, naer kumab läbi ka tõsiste teemade puhul, olgu selleks siis koolielu raskused, vanemate, õpetajate ja laste vahelised suhted, igatsus sügavama kontakti järele loodusega või isikliku looma vajadus. Luues vaatleb Leelo Tungal maailma avatud silmadega, ikka veel imestades ja uut märgates. Samuti pole ta unustanud, mida tähendab olla laps. Nii oskabki ta märgata lapse õigusi – õigust ema-isa armastusele ja ajale, õigust saada koheldud ausalt ja väärikalt. Temas pole kübetki kõrkust ega üleolekut lapse suhtes, ta on lapsele võrdväärne partner. Leelo Tungal õpetab meile inimlikkust, südamesoojust ja tundlikkust, suunab ilma nägema laiemas perspektiivis, andmata hinnanguid, vaid oodates selgimist.
Leelo Tungal ühendab erinevaid põlvkondi. Ta on lasteaedade ja kooliaktuste lemmikautor, kelle luuletusi lugesid praegused emad-isad ja kannavad mõnuga ette ka nüüdislapsed. Omaaegsed proosalemmikudki, näiteks „Neitsi Maarja neli päeva“ ja „Kristiina, see keskmine“ on läinud uuele ringile. Seda, et Leelo Tungal on üks meie populaarsemaid ja armastatumaid autoreid, tõestavad ka raamatupoodide veebikeskkondades tema teoste kohta sageli kirjutatud märkused „Tiraaž on läbi müüdud“ või „Hetkel otsas“.
Ilmselt on Leelo Tungal ka edaspidi elukogenud, kuid siiski ka vallatu plika, kellelt ilmub veel rohkelt kelmikaid, sügava alltekstiga luulekogusid ning ühiskonna valupunktidele osutavat proosat, hingekosutavaid laulusõnu, mis samaaegselt nii naerutavad kui ka pisara silmanurka toovad, ning koolilapsi huvitavaid teemasid käsitlevaid ja nende omaloomingule avaldamisvõimalust pakkuvaid ajakirjanumbreid.
Palju õnne, kallis Leelo Tungal!
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
21.06.2012
