Postimees AK, 28. november 2015 Viimaste aastate eesti lastekirjanduses mõjukamas rollis olnud jutukogumikud on küll igati tasemel, kuid vahel tahaks lühikese, hakitu ja lööva asemel lugeda ka midagi...
Jennifer L. Holmi „Kuldkala number 14” olekski võinud minust riiulile konutama jääda, kui sel poleks olnud intrigeerivat alapealkirja „Usu võimatusse võimalikku”. Just see mahakriipsutus ja sõnaparan...
Kadri Hinrikus, kes tuli lastekirjandusse 2008. aastal mälestusraamatutega ning avaldas vahepeal kunstmuinasjutte, on naasnud realistliku laadi juurde. Tema seni edukaim teos, algklassilastele mõeldud...
Juhani Püttsepa värske teos „Gibraltari laevakoerte ühing” on käsikirjakonkursi „Minu esimene raamat” võidutöö. Juba esimestest lausetest on arusaadav, miks just see teos pärjatud sai. Nõtkele, südant...
New Yorgis sündinud, kuid Iirimaal Dublinis üles kasvanud ja Limericki ülikoolis psühholoogiaprofessori ametit pidav kolme lapse ema Sarah Moore Fitzgerald hakkas ilukirjanduse vallas kätt proovima al...
Raamatukogu riiulile ei jää pikalt lugejat ootama ükski lastekrimka, olgu nendeks siis kodumaised lood Kribust ja Krabust Ilmar Tomuski sulest, Eesti juurtega rootslanna Lena Lilleste jutud Tommy ja K...
Kvaliteetsete tõlkenoorteraamatute valdkonnas on juhtrolli haaranud kirjastus Pegasus. Just siin on ilmunud viimaste aastate parimad eestikeelsed noorteraamatud. Nii näiteks on John Greeni mõtlemapane...
Realistlikke loomalugusid ei ilmu meil kuigi tihti. Samuti pole meie lasteni jõudnud just ülemäära Hollandi lastekirjandust. Kui klassiku Annie M. G Schmidti Viplala lood ning Jipi ja Jannekese seiklu...
Kätlin Vainola on lasteraamatusõpradele tuttav nimi. Ta on kirjutanud peamiselt mudilastele ja algklassilastele ning iga tema teos on omamoodi ja eriline. Lustakas „Lift” (2013) ja mõtlik „Kus on arma...
Andrus Kivirähk ei tule end lastekirjandusse tõestama või välja elama. Ta ei kirjuta iseenda eksponeerimise pärast. Seepärast ei avalda ta lasteraamatuid just tihti, kuid iga tema ilmunud raamat on pu...
