Kogud

Arhiivkogus olevad trükised on ainueksemplarid ja kuuluvad igavesele säilitamisele. Seetõttu on need kasutuspiiranguga, arhiivkogu trükiseid koju laenata ei saa.

Arhiivkogu sisaldab väiksemaid allkogusid. Säilituskogusse jõuab üks eksemplar Eestis ilmuvatest lasteraamatutest ja lasteajakirjadest.

Vanaraamatute kogus säilitame enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju. Meie fondis on 37 rariteeti, mille ilmumine jääb aastatesse 1815–1860. Vanim raamat meie kogus on „Luggemisse-Ramat hinge kassuks, maenitsusseks ning Öppetusseks” (1815). Raamatu tõlkijad on C. F. Hoffmann ja J. C. Schreiber. Vanaraamatute kogu pärlid on piltidega lasteraamat „Rõõmus süda” ja J. Oro värssjutustus „Laste elu”. Trükiste ilmumisaeg on dateerimata. Nimetatud teoste haruldust tõestab fakt, et neid ei ole kirjeldatud Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis.

Kui tänane Lastekirjanduse Keskus, tolleaegne Eesti Lasteraamatukogu ostis 1997. aastal raamatuantikvaarilt Tarmo Kolgilt 4000 lasteraamatut ja -ajakirja aastatest 1820–1944, moodustati Kolgi kogu. Selle ostuga jõudis meie arhiivkogusse üks Eestimaa täielikumaid ning paremas seisukorras olevaid lastekirjanduse erakogusid. Austusest kogu endise omaniku vastu hoitaksegi omandatud trükiseid Kolgi koguna. Sellest kogust väärivad eraldi tähelepanu kaks raamatut. Need on Eesti esimeses väikelastele mõeldud värvitrükis pildiraamatute sarjas „Kuldne kodu” tekstiilile trükituna ilmunud „Loomade pidu” (autor Hendrik Laid) ja „Hilinenud jõulumees” (autor Aino Lass). Mõlemad raamatud ilmusid 1938. aastal ja neid trükiti nii paberile kui ka kalingurkangale. Just tekstiilraamatud on vaatamata oma suhteliselt hilisele ilmumisaastale haruldased väljaanded, mida on säilinud vaid üksikud eksemplarid. 2009. aastal täienes Kolgi kogu uue ostuga härra Kolgilt. Arhiivkogusse lisandus 255 aabitsat. Vanim aabits meie riiulitel on 1853. aastal Tallinnas ilmunud „ABD=Ramat”.

Kogume ka välismaal ja Eestis ilmunud eesti lastekirjanduse tõlkeid.

Kogu ülesanne on rahuldada eelkooliealiste laste ja põhikooli õpilaste lugemishuve. Trükiste hankimisel lähtume põhikooli õppekava ja Kultuuriministeeriumi valdkondliku arengukava soovitusi. Raamatukogu lugejateks on oodatud kõik lastekirjanduse huvilised vanusest hoolimata. Lugejateeninduse kogu kujundamisel järgime lasteraamatukogu tööpõhimõtteid. Suur osa raamatutest on avariiulitel. Väikelasteraamatud on lastesõbralikel madalatel laudidel. Kuna avariiulite pind on piiratud, asub pool lugejateeninduse fondist hoidlas. Heade raamatute unustusehõlma vajumist väldime hoidla ja laenutusruumi vahelise rotatsiooniga. Kuigi e-kataloogi on kogu kõik raamatud lugejatele kättesaadavad, on eeskätt nooremale lugejale meelepärane valida raamatuid otse riiulilt, oma kätt ja silma usaldades. Lugejateeninduse kogu raamatuid ja ajakirju saab raamatukogust koju laenata ja kohapeal lugeda. Lugejateeninduse kogust trükiste laenutamise aluseks on ELK lugejateeninduse eeskiri.

Kogu ülesanne on rahuldada eelkooliealiste laste ja põhikooli õpilaste lugemishuve. Trükiste hankimisel lähtume põhikooli õppekava ja Kultuuriministeeriumi valdkondliku arengukava soovitusi. Raamatukogu lugejateks on oodatud kõik lastekirjanduse huvilised vanusest hoolimata. Lugejateeninduse kogu kujundamisel järgime lasteraamatukogu tööpõhimõtteid. Suur osa raamatutest on avariiulitel. Väikelasteraamatud on lastesõbralikel madalatel laudidel. Kuna avariiulite pind on piiratud, asub pool lugejateeninduse fondist hoidlas. Heade raamatute unustusehõlma vajumist väldime hoidla ja laenutusruumi vahelise rotatsiooniga. Kuigi e-kataloogi on kogu kõik raamatud lugejatele kättesaadavad, on eeskätt nooremale lugejale meelepärane valida raamatuid otse riiulilt, oma kätt ja silma usaldades. Lugejateeninduse kogu raamatuid ja ajakirju saab raamatukogust koju laenata ja kohapeal lugeda. Lugejateeninduse kogust trükiste laenutamise aluseks on ELK lugejateeninduse eeskiri.

Siin on lastekirjandust ja -kultuuri kui aineala käsitlevad teatmeteosed, monograafiad, kirjandusnimestikud ning keskuse enda kirjastatud väljaanded.

Alaliselt säilitame lasteraamatuid ja lastele mõeldud perioodikaväljaandeid. Säilitamisele mittekuuluvate perioodikaväljaannete lastekirjanduse valdkonda puudutavatest kirjutistest teeme paberkoopiad, millega saab tutvuda vastavates kaustades. Esmapilgul arhailisena näiv koopiate säilitusviis on end praktikas igati õigustanud ja kaustad on teabetalituse lugejate hulgas internetiajastulgi populaarsed.

Teabetalituse kogus on kuus lastekirjanduse alast võõrkeelset ajakirja, millest neli („1000 und 1 Buch”, „Bookbird”, „Tyyris Tyllerö” ja „Children’s Literature Association Quarterly”) on Eesti ainueksemplarid.

Teabetalituse kogus olevaid trükiseid laenutame soovijatele koju. Raamatunäituste korraldamiseks lõime näitustekogu, mis koondab ilusa pildiga algupäraseid lasteraamatuid.

2006. aastal pandi alus lasteraamatu originaalillustratsioonide kogule. Kogu täiendamisel (erinevalt Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogu koostamise põhimõttest) ei osteta kõiki konkreetse raamatu pilte, vaid eelistame parimaid näiteid konkursi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” võitnud raamatute illustratsioonidest ning suurtel illustratsiooninäitustel ja isikunäitustel eksponeeritud töödest.

Kogusse kuulub enam kui 4000 tööd ca 90 kunstnikult. Igal aastal lisandub kogusse uusi kunstiteoseid kas siis ostu või annetusena.

Keskuse uue maja galeriid avati 2008. aastal Eesti illustraatorite näitusega. Kõik näitusel väljas olnud tööd annetati kunstnike poolt illustratsioonikogule. Annetuses osales 32 kunstnikku ja kingiti 79 tööd.

2007. aastal otsustasid Edgar Valteri pärijad suure osa oma valdustes olevatest vanameistri originaalillustratsioonidest keskusele hoiule anda. Nii moodustus illustratsioonikogu osana Edgar Valteri kogu, kus on esindatud 2347 originaalillustratsiooni, sh arvukalt vinjette ja mõned šrifti näidised. Keskuses on tallel Edgar Valteri illustreeritud 30 lasteraamatu kõik illustratsioonid, mida valiknäitustena eksponeerime Valteri galeriis. Edgar Valteri autoriraamatute (st nii tekst kui ka pilt on vanameistri looming) piltidest on meie kogus kõik illustratsioonid raamatutele „Kassike ja kakuke”, „Kuidas õppida vaatama”, „Kullast vilepill” „Metsa pühapäev”, „Pokulood”, „Pokuaabits”, „Pintselsabad” jmt. Eesti lastekirjanduse kuldvarast on kunstikogus Edgar Valteri originaalillustratsioonid järgmistele raamatutele: Ellen Niit „Veel ja veel Krõlliga maal ja veel” ja „Suur maalritöö”, Eno Raud „Naksitrallid” ja „Jälle need Naksitrallid”, Robert Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast” ja „Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis”, Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar”.

Illustratsioonikogu taiestest koostatud näitusi saavad soovijad sobivate ruumide olemasolul tellida enda juures eksponeerimiseks. Kirjastused võivad autori või autori esindajaga kokkuleppel kasutada originaalillustratsioone trükis avaldamiseks. Eraisikutele me illustratsioonikogus olevaid töid ei laenuta.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogude struktuur ja teavikute komplekteerimise juhend

1. Üldsätted 1.1. Käesolev juhend määratleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse (edaspidi Keskus) kogude struktuuri ning teavikute komplekteerimise alused ja korra. 1.2. Käesolevas juhendis määratletu aluseks on: – Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhimäärus; – Kultuuriministeeriumi valdkondlikud arengukavad ja poliitikad; – põhikooli riiklik õppekava.

2. Kogude struktuur 2.1. Arhiivkogu, kuhu kuuluvad pikaajalisele säilitamisele määratud teavikud: 2.1.1. Säilituskogu; 2.1.2. Vanaraamatute kogu, milles on enne 1945. aastat ilmunud trükised; 2.1.3. Kolgi kogu, milles on raamatuantikvaar Tarmo Kolgilt ostetud lasteraamatute kogu; 2.1.4. Eesti lastekirjanduse tõlked; 2.1.5. Keskuse väljaannete kogu, milles on keskuse poolt kirjastatud trükised. 2.2. Lugejateeninduse kogu, kuhu kuuluvad kojulaenutuses kasutatavad teavikud. 2.3. Teabetalituse kogu, kuhu kuuluvad: 2.3.1. Näituseraamatute kogu; 2.3.2. Teatmekirjanduse kogu. 2.4. Illustratsioonikogu, kuhu kuuluvad Eesti kunstnike raamatuillustratsioonide originaalid.

3. Teavikute komplekteerimise alused 3.1. Kogude kujundamisel lähtutakse Keskuse funktsioonidest, eesmärkidest ja ülesannetest. 3.2. Võimalikult täielikult komplekteeritakse järgmisi teavikuid: Eestis ilmunud – eesti autorite laste- ja noorteraamatud; – lasteajakirjad; välismaal ilmunud – eestikeelsed laste- ja noorteraamatud; – eesti lastekirjanduse tõlked. 3.3. Tõlkekirjandust komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes kasutajate vajadustest. Ei komplekteerita värvimis- ja kleepsuraamatuid jmt. 3.4. Võõrkeelsetest lasteraamatutest ostetakse Keskusesse  rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike poolt illustreeritud lasteraamatuid. 3.5. Erialaraamatukogu funktsiooni täitmiseks komplekteeritakse lastekirjandusalaseid võõrkeelseid teadusajakirju, teatmeteoseid, monograafiaid ja käsiraamatuid. 3.6. Komplekteeritavate väljaannete laadid on: – raamatud; – jadaväljaanded (ajalehed, ajakirjad, jätkväljaanded); – auvised; – elektroonilised teavikud.

4. Komplekteerimise kord 4.1. Teavikuid komplekteerib kogude talitus. Komplekteerimise ettepanekuid teevad teabe- ja lugejateeninduse talitus, kunstiekspert ning välissuhete ja kommunikatsioonijuht. 4.2. Kogude talituse pädevusse kuulub: 4.2.1. Keskuse kogude arenduse põhimõtete väljatöötamine; 4.2.2. Komplekteerimiseelarve projekti koostamine; 4.2.3. Konsultantide (kogude töögrupi liikmed, lastekirjanduse uurijate töörühma liikmed) kaasamine komplekteerimisküsimuste lahendamisse; 4.2.4. Esitatud ettepanekute täitmine; 4.2.5. Teavikute järelkomplekteerimine tuumiknimestike põhjal.

5. Teavikute komplekteerimisallikad 5.1. Keskuse komplekteerimisallikad on: ost, annetus ja vahetus. 5.2. Teavikuid ostetakse raamatute hulgimüügifirmadest, kauplustest, kirjastajatelt ja eraisikutelt. Teavikute hankimisel arvestatakse komplekteerimisvaldkondi. 5.3. Annetuste vastuvõtmisel lähtutakse Keskuse komplekteerimisvaldkonnast ja teaviku esindatusest kogudes. 5.4. Väljaannete vahetus toimub Rahvusvahelise Noorteraamatukoguga (München) ja Soome Lasteraamatuinstituudiga (Tampere).

6. Teavikute eksemplaarsus 6.1. Teavikute eksemplaarsus oleneb komplekteeritavast valdkonnast, teavikute laadist ja tüübist. 6.2. Keskuse kogudesse hangitakse: – Raamatuid: – säilituskogusse 1 eksemplar; – lugejateeninduse kogusse kuni 5 eksemplari; – näituseraamatute kogusse 1 eksemplar; – Laste perioodikaväljaandeid: – säilituskogusse 1 eksemplar; – lugejateeninduse kogusse kuni 2 eksemplari; – Üldperioodika väljaandeid (ajakirjad, ajalehed) kuni 1 eksemplar; – Audiaalteavikuid 1 eksemplar; – Elektroonilisi teavikuid 1 eksemplar. 6.3. Võõrkeelseid välismaiseid teavikuid komplekteeritakse 1 eksemplar. 6.4. Eesti lastekirjanduse tõlkeid komplekteeritakse 2 eksemplari. 6.5. Audiaalteavikute, elektrooniliste teavikute, videokassettide ja DVD-plaatide komplekteerimisel lähtutakse Keskuse vabaajategevuste, huviringide ning lugejate vajadustest. Eesmärgiks ei seata nende kogumist ja säilitamist.

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1.1-2/1 12. jaanuaril 2017