Meie lastekirjanduslikud suhted Soomega muutuvad aasta-aastalt üha tugevamaks. Lisaks Heinakübara ja Viltsussi raamatutele ning Risto Räppari lugudele on meieni jõudnud teateid Teedu ja Peedu maailmast, paljudele on armsaks saanud Mauri Kunnase teosed. Viimasel ajal ilmunust meenuvad Siri Kolu „Rööbelid”, mis mullu suve hakul meie laste lugemislauale jõudis, ja hiljuti trükivalgust näinud Jukka Itkoneni luule koondkogu „Mõnus sajuilm”. Essi Kummu „Jutukas Elias” (orig 2012) on aga tähelepanuväärne nii Soome kui Eesti kirjanduspildis vähekäsitletud teema huvitava, optimistliku ja köitva lahtikirjutamise poolest.
Essi Kummu (1977) on noor, kuid juba tunnustatud soome autor – ta oli 2012. aastal üks kuuest Finlandia Junior nominendist. „Jutukas Elias” on tema esimene lasteraamat, mis kodumaal on osutunud niivõrd menukaks, et sellest on ilmunud lausa kolm trükki.
Kirjanik on teoseks inspiratsiooni saanud oma elust – peale lahutust oma lastele selle tagamaid selgitades kerkis esile paljugi, mida autor pidas oluliseks ka teistega jagada. Vaatamata sellele ei kanna teos vähimatki õpetlikkuse või moralismi pitserit. Essi Kummu räägib vaid lugu.
Raamatu peategelane on just kooliteed alustanud Elias, kelle autor enda sõnul on kirjutanud võimalikult sarnaseks oma tütrega. Elias avastab end ühel hetkel olukorrast, millest rääkiminegi tundub esialgu vale – tavaliselt jutukast ja vallatust poisist saab harva sõnu kasutav, vaikiv väike mees.
Selle põhjuseks on asjaolu, et Eliasel ja tema väikesel õel Inkeril on nüüdsest kaks kodu: isa kodu ja ema kodu. Ikka kerkivad poisi pähe küsimused, kuhu kaob armastus, kes olen mina, mida toovad minu jaoks kaasa need suured muutused. Ja ükskõik, kui palju ja kui hästi vanemad temaga ei räägiks, igatseb Elias siiski midagi muud. Sõit Eestisse, külla sõber Priidule aga lõpetab Eliase tardumuse. Ta suudab jälle olla tema ise, leiab sõnad, et väljendada taas oma tundeid. Elias teab, et mis ka ei juhtuks, tema ema ja isa armastavad teda ikka.
Essi Kummu kirjutamisviis on lihtne ja arusaadav, õhuline ja kerge. Vähemalt sama palju kui otsesõnu öeldut on ka ridade vahele peidetut. Vaiksed, kuid pingega laetud sõnad räägivad iga lugejaga, olgu selleks siis laps või täiskasvanu, just tema enese keeles, talle olulistest asjadest.
Raamatu on illustreerinud Marika Maijala (1974), vabakutseline kunstnik ja graafiline disainer, kelle illustreeritud teosed on ka varem tähelepanu äratanud. „Jutukas Elias” on saanud endale tekstiga imehästi haakuvad pehmed ja soojad, lapselike sugemetega pliiatsijoonistused, millel rohkesti merd ja laevu ning linnavaateid.
Essi Kummu ja Marika Maijala „Jutukas Elias” on lisaks lummavale lugemiselamusele ka suurepärane lohutus rasket lahutuse perioodi läbi elavatele lastele ning abiline emadele-isadele uue elukorraldusega kaasnevate murede käsitlemisel.
Essi Kummu „Jutukas Elias”
Soome keelest tõlkinud Ingrid Maasik
Pildid Marika Maijala
FiorePublishing, 2013
40 lk
Jaanika Palm
