Inglise keelest tõlkinud Peeter Veltson
Koolibri, 2008
303 lk
Kui tunnete end tõrjutu ja üksildasena ning iga asi, mida te teete, muudab olukorra vaid hullemaks, ärge mingil juhul vihastage!
Vastasel juhul võite leida end samast olukorrast kui George, 12-aastane poiss, kes ühe käeliigutuse tagajärjel leiab end ühtäkki paralleelmaailmas oma elu eest võitlemast. Kõik on Londonis pealtnäha endine, ainult et George’i jälitab end Loodusmuuseumi fassaadilt lahti rebinud kivist pterodaktülos. Ja keegi teine peale George’i teda ei näe…
“Nahktiibadega päikest varjates kasvas ta poisi ees kuidagi suuremaks. Suu avanes ja sealt õhkas vana haisu, mis oli vastikum kui miski, mida George kunagi nuusutanud oli, ja selles polnud midagi loomalikku, see oli vana ja ebainimlik lõhn ja ajas koleda hirmu nahka.”
Siiski näib üks tüdruk olevat samas olukorras ja kui George alustab pärismaailma tagasipääsemise nimel pöörast võidujooksu läbi Londoni tänavate, järgneb Edie talle.
“Tõsi, Edie on sähva ja sähvad toovad jama kaela. Sähvad on nii paganama jamad, et nende jama toob veel lisajama kaela. Sähva on küll kõige viimane asi, mis me tahame, kui tahame jõuda sinna, kuhu peame.”
Lõpuks võitlevad nad koos, peavad lahendama mõistatusi, panema kaalule kogu oma vapruse ja tõestama oma inimlikkust. Nad saavad abi Londoni linna elustunud kujudelt ja mälestussammastelt (kuigi alati pole lõpuni kindel, kas hea kuju ikka on hea) ja neid ajab taga terve plejaad kõikvõimalikke ja -võimatuid “räpasid”. On garanteeritud, et pärast selle raamatu lugemist ei vaata te loomakujulisi veesüliteid enam kunagi endise pilguga – ega ka Londonit. Vahel on tunne, nagu oleks tegu arvutimänguga, kus iga võidetud “kolli” asemel hüppab nurga tagant välja uus ja hullem, ainult et mängukollid on raamatu kirjelduste kõrval suisa lamedad. Ja räpad pole ainsad, kelle eest lapsed peavad põgenema…
Raamatut lugedes tundub nagu aja kulg aeglustuks. Iga saladuse tagant avaneb veel mitu uut, silme ette kerkivad mastaapsed kujutluspildid. Sestap pole imestada, et kuuldavasti pidi raamatu põhjal varsti ka film valmis saama.
Lapsed saavad haiget ja peavad paljutki välja kannatama. Selles maailmas lapsepõlve ei tunta ja igaüks peab mehe eest väljas olema. Nii muutub George raamatu vältel ka sisemiselt: ta leiab julguse ja eneseväärikuse.
“Kivisüda” annab mõista, et sõprus, taibukus ja ustavus päästavad ka lootusetust olukorrast.
Emadelt palume kannatlikkust ja mõistmist, kui lugev poeg ei reageeri eriti kodustele kõnetamistele. Ilmselt loeb ta raamatu kiirelt ühe jutiga läbi ja normaalne olukord taastub varsti. Kuigi, ilmumas on peagi veel 2 järgmist osa…
Tiina Undrits
