2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Leedu sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi ja plakati, mille autoriks on rahvusvaheliselt tuntud leedu illustraator ja kirjanik Kęstutis Kasparavičius (1954).
Raamatud aitavad aega maha võtta
Kęstutis Kasparavičius
„Mul on kiire!.. Aega ei ole!.. Hüvasti!..“ – ilmselt kuuled samasuguseid hüüatusi päevast päeva mitte üksnes Leedus, mis asub päris Euroopa keskel, vaid igal pool mujalgi maailmas. Harvad pole ka arutelud, et elame infokülluse, kiiruse ja kiirustamise ajastul.
Aga vaat kui võtad kätte raamatu, tunned ennast kohe kuidagi teistmoodi. Nähtavasti on raamatutel imepärane mõju – nad aitavad aega maha võtta. Kui oled raamatu avanud ja selle rahumeelsesse sisusse süvenenud, kaob hirm, et kogu elu tormab hullumeelsel kiirusel mööda, nii et midagi ei näe. Hakkadki uskuma, et enam pole vaja tulistjalu kahtlase väärtusega tööde kallale viskuda. Raamatus kulgeb sündmustik aegamööda ning järgepidi nagu kord ja kohus. Võib-olla on nõndamoodi sellepärast, et raamatute lehed on numbritega tähistatud ja leheküljed sahisevad pööramisel tasakesi, hellalt suigutavalt? Raamatus kohtuvad möödunud aja sündmused rahumeelselt sündmustega, mis on alles ees.
Raamatu maailm on väga avameelne, tõelisus kohtub seal sõbralikult mõttekujutelmaga, fantaasiaga. Ja mõnikord ei saa enam arugi, kus sa panid tähele – kas raamatus või päriselus –, kui imeliselt tilgub sulavesi lumiselt katuselt alla või kui oivaline on naabrimehe sammaldunud aed. Kas oled sa raamatust teada saanud või päriselt ise kogenud, et pihlamarjad pole üksnes ilusad, vaid on ka mõrkjad? Oli see raamatus või tegelikult, kui lamasid suvel muru peal ja hiljem istusid ristijalu ning jälgisid taevakaarel ujuvaid pilvi?
Raamatud aitavad aega maha võtta, raamatud õpetavad märkama, raamatud kutsuvad, lausa sunnivad istet võtma. Enamasti me ju loeme istudes, raamat kas laual või süles, on ju nii?
Aga kas te olete kogenud veel ühte imelugu, et kui teie loete raamatut, siis raamat loeb teid ennast? Just, just, ka raamatud oskavad lugeda. Nad loevad teie laubalt, kulmudelt, vahel ülespoole, teisal allapoole suunurkadest, kuid kõige rohkem muidugi silmadest. Aga silmadest nad näevad… Mida, noh, eks te ise tea!
Ma ei kahtle, et raamatul on teie süles ääretult huvitav olla. On ju lugev inimene – nii väike kui suur – iseenesest juba märksa huviväärsem tollest, kes ei viitsi raamatut kätte võtta, kes alatasa kiirustab, kel pole eales aega istet võtta ning kes ei jõua midagi tähele panna.
Soovigem rahvusvahelisel lastekirjanduse päeval üksteisele huvitavaid raamatuid. Aga ka seda, et me ise oleksime raamatute jaoks huvitavad!
Leedu keelest tõlkinud Tiiu Sandrak
