Soome keelest tõlkinud Kätlin Kaldmaa
Ajakirjade Kirjastus, 2012
222 lk
Röövlitemaatika on ikka lastele meelt mööda olnud, sellega seostuv romantika ning salapära lummab täiskasvanuidki. Eesti lastekirjanduses pole köitvaid röövliraamatuid kuigi palju. Meenuvad vaid Aino Perviku filosoofiline „Arabella, mereröövli tütar“ ja Andrus Kivirähki humoorikas „Limpa ja mereröövlid“.
Hiljuti tulid meie laste röövlilugude varasalve täiendama Soome kirjaniku ja dramaturgi Siri Kolu 2010. aastal esmatrükis ilmunud Rööbelite-lood. Tegemist on praegusele moele vastavalt sariteosega, mille järjeosad plaani järgi ka eestikeelsena lugejateni jõuavad. Sarja raamatud on Soomes võitnud täiskasvanute antavaid auhindu ning ühtaegu saavutanud populaarsuse ka laste seas. Peagi on ekraanile oodata teose esimese osa põhjal valminud filmi.
Raamatu peategelane on 10-aastane tüdruk Vilja, kes keset kõige magusamat tülitsemist õega autosõidul röövitakse. Maanteröövlite kamp koosneb ema Hildast, isa Kuri-Kaarlest, õde Helest ja vend Kallest ning perekonnasõbrast Kuld-Peetrist. Esimese kohkumise järel kogub tüdruk end kiiresti ega otsustagi oma igavasse ellu tagasi kiirustada – oli ju nende pere suvine kõrghetk kõigest külaskäik vanaema juurde. Jalgrattamatk jäi ära tibutava vihma ja ühine telkimine isa tööasjade tõttu. Koos rööbelitega aga möödub Vilja suvi rööbelitarkust kogudes, rööbelite suvepäevadel käies ja brändikuritegu välja töötades.
Pidevalt üksteise seltsis viibides ning üheskoos maanteröövli värvikat ja ohtlikku ametit pidades ollakse ka emotsionaalselt üksteisele lähedal. Rööbeliperes arutatakse tekkinud probleemid kohe läbi ja püütakse leida neile parim, kõiki rahuldav lahendus, mitte ei sulguta ajalehtede, sülearvutite ja iPodide taha, nagu see oli Vilja kodus ja on tõenäoliselt paljudes teisteski perekondades.
Teost lugedes kerkivad ikka ja jälle esile kodu ja unistuste teemad. Mis on kodu ja millised on selle olulisimad kriteeriumid, kas kodu jaoks on oluline püsiv asukoht või võib koduks olla auto, kui selles on sulle olulised inimesed – need küsimused saavad põhjalikult käsitletud. Kui rööbelikamp on külas pealiku õel, saab Viljale selgeks ka see, miks Kaarle otsustas rööbeliks hakata. Varem elasid Rööbelid ontlikku pereelu. Kui aga suleti heade ja tugevate autode tehas, et tootmine üle viia maale, kus see odavam on, otsustas Kaarle elu täielikult muuta. Kuna ta ei tahtnud toota muud kui just neid autosid, millesse ta uskus, võttiski ta kaasa oma perekonna ja parima sõbra, kes ka autotehasest lahkus, ja asus ellu viima oma unistust, unistust vabadusesest ja piiramatusest.
Rööbeli-lugudes tõdetakse, et igaüks peaks küll oma unistused ellu viima, kuid teiste unistuste purunemine on selleks siiski liiga kõrge hind. Ning isegi kui tundub, et kõigi unistused ei saa üheaegselt täituda, aitab korralik plaanipidamine kõigile sobiva lahenduse leida.
Siri Kolu kirjutamisstiil on lastekirjandusele sobivalt hoogne ja tempokas. Lihtsa konstruktsiooniga, selge ja läbikaalutletud eesmärgiga laused aitavad tegevustikku kiirelt edasi viia. Teksti on pikitud ohtralt dialoogi ja vaimukat kõnepruuki, mis võiks köita nii poisse kui tüdrukuid.
Kui rööbelikamp Vilja augustis kooli hakul koduukse ette viib, soovib tüdruk neile lühikest talve ja loodab tuleval suvel taas röövitud saada. Meil aga jääb loota, et meiegi õige pea nende taaskohtumisest osa saame.
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija