Hilde Vandermeereni „Operatsioon „Bernie välja!” on väliselt tagasihoidlik raamat – pehmekaaneline, mustvalgete siseillustratsioonidega hallikal paberil. Sisult on aga tegemist väärika näitega flaami (Belgia hollandikeelsest) lastekirjandusest, millest me praktiliselt midagi ei tea. See on realistlik jutustus, mille tegevus toimub kaasajal. Teose peategelane on 8-aastane Catherine, keda enamasti kutsutakse Cathiks. Tüdruk elab koos emaga, oma isa pole ta kunagi näinud. Nad elavad ridaelamus, mis tüdruku arvates on täpselt paras just neile kahele – ema aga ei paista nii arvavat. Ta on hiljutu kohtunud Berniega ja loodab, et tütrelegi mees meeldima hakkab. Cathil on aga olnud ema varasemate kallimatega halbu kogemusi. Ta mäletab hästi, kuidas ema Muinasjutuvestja katteta lubaduste võrku langes ning peale tema mahajätmist musta masendusse sattus ja Cathi hooletusse jättis. Mees, keda tüdruk Soolatüükaks kutsub, aga jõi liiga tihti õlut ja suudles lisaks Cathi emale ka teisi naisi. Nii on üsna mõistetav, et kui ilmub välja karnevalipoepidaja Bernie, otsustab tüdruk kuulutada talle sõja ja lasta käiku operatsiooni „Bernie välja!”. Cathil on keeruline pidada vihikut, mille ta operatsiooni täitmise jälgimiseks sisse seadis, ja plaani täita, sest Bernie ei ole pealetükkiv ja arvestab temaga.
Enne kirjanikuks hakkamist õppis Hilde Vandermeeren (s 1970) psühholoogiat ja seda on tema raamatus tunda. Loodud tegelased on psühholoogiliselt usutavad, elulised, lihast ja luust inimesed. Neil on oma head küljed, kuid samuti on neil ka vigu ja puudusi. Kõigi tegutsemine on hästi põhjendatud ja realistlik. Igaühega neist on lihtne samastuda, neile kaasa tunda ja kaasa elada.
Seda soodustab igati ka kirjaniku stiil. See ei ole üliemotsionaalne ega liigselt pulbitsev. Armsalt ja soojalt, kaasatundmise ja leebe mõistmisega edastab ta lapse tundeid tegevuse kaudu. Kirjeldused ja kõrvalepõiked on olulisima süžeeliini teenistuses, liigliha me teosest ei leia. Valitud sõnastus peab samuti hoolikalt silmas adressaati – hiljuti soravalt lugema õppinud algklassilast. Sellele vaatamata pole probleeme käsitletud primitiivselt ega üheplaaniliselt
Raamat kuulub kirjastuse Avita vahvasse sarja „A-VITAmiin”, mis raamatu tagakaaneinfo põhjal „on mõeldud lugemisnälja, uudishimu ja igavuse leevendamiseks alates 8. eluaastast”. Varem on samas sarjas ilmunud ka rootslanna Marit Nicolayseni humoorikas „Sven ja rott suvelaagris” ning prantslanna Stephanie Duvali „Selline on elu, Lulu! Koolimured”, mis lisaks koomiksitele ning laste tähelepanekutele sisaldab rohkelt autori nõuandeid koolimuredega toimetulekuks.
Hilde Vandermeereni raamatu tõlkimist eesti keelde on toetanud Flaami kirjandusfond. Loodame, et selle fondi abil jõuab meieni veel palju vahvaid flaami lasteraamatud.
Tõlkinud Kristel Halman
Illustreerinud Lotte Leyssens
Välja andnud Avita kirjastus
64 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
