Tulekul on lasteraamatukoguhoidjate õpipäev

7. mail kell 10.30-16.00 toimub lastekirjanduse keskuses lasteraamatukoguhoidjate õpipäev teemal „Pildi lugu ja lugu pildis”.
Illustratsioon on tänasel päeval üha olulisemaks muutunud, eriti meie laste jaoks, kes kasvavad väga pildikeskses maailmas. Nagu ütleb ka kunstnik ja kunstiõpetaja Maarja Undusk, on nii lastekirjanike kui ka illustraatorite töö muutunud viimase aastakümne jooksul mitmetahulisemaks, sest muid, raamatuväliseid ahvatlusi, tuleb aina juurde. Palju lihtsam on vaadata telerit või arvutiekraani ja klõbistada mänge või lehitseda kodulehekülgi, kui süveneda teksti, mis nõuab püsivust ja tähelepanu. Õnnestunud pilt raamatukaanel on kui sööt lugeja ligimeelitamiseks, nagu kutsuv silt „Joo mind!” Lewis Carrolli Alice’i imederaamatust.
Seekordsel õpipäeval räägimegi raamatuillustratsioonist, selle olulisusest ja tähendusest, loomisest ja tõlgendamisest. Sõna saavad nii pildi loojad kui pildiloo tutvustajad ja vahendajad.
Õpipäeva kavaga saab tutvuda siin.

Tartu Linnaraamatukogus on vaatluse all laste- ja noortekirjandus

15. aprillil kell 10.00-16.30 kogunetakse Tartu Linnaraamatukokku, et arutleda lastele ja noortele mõeldud kirjanduse üle. Kirjanduspäeva tänavune teema „Pingekohad laste- ja noortekirjanduses” võib esimesel hetkel üllatada, aga pingekohti leidub. Näiteks kerkib aeg-ajalt üles nn igavene küsimus: kas lastekirjanduse puhul on tegemist kirjandusliku või pedagoogilise nähtusega? Pinged võivad tekkida ka adressaadist lähtuvalt – alati ei pruugi lugeja aru saada, kellele teos on kirjutatud.
Süžees peituvad pinged aga peaksid tekitama lugejas huvi lõpplahenduse vastu, see on põnevuse eeltingimuseks ja põnevuslugudest meie laste lugemislaual viimasel ajal puudust pole. Pingeid peab olema tegelaste vahel, pingekohaks võib olla teose keelekasutus – kas ja kuidas on tarvitatud slängi, murdekeelt või kui ohtralt kohtab tekstis võõrkeelseid lausungeid. Ettekannete teemade, esitajate ja päevakavaga saab tutvuda siin.

Üle-eestilise 3.-4. klasside õpilaste kirjandusmängu võitis Tartu võistkond

11. aprillil toimus Rahvusraamatukogus samaaegselt Tallinna raamatumessiga üle-eestiline krimiteemalise kirjandusmängu finaal. Kirjandusmängu korraldas lastekirjanduse keskus, kohalikke eelvoore viisid läbi maakondade ning Tallinna ja Tartu keskraamatukogude lasteosakonnad. Finaalis osales 16 võistkonda. Võitjaks kuulutati Tartu võistkond koosseisus Sandra Laur, Toomas Herodes ja Mattias Tammi. Loe edasi...

Soovitusmärgiga raamatud nüüd ka Rahva Raamatus

Nüüd leiab lisaks Apollo raamatukauplustele lastekirjanduse keskuse soovitustega raamatuid ka Rahva Raamatu kauplustest ja e-poest. Koostöö sihiks on teha väärt laste- ja noortekirjandus raamatusõpradele paremini nähtavaks ja kättesaadavaks.
Alates 6. aprillist on Rahva Raamatu kauplustes eraldi püsiväljapanekud, mis tutvustavad „Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab!” tunnustusmärgiga raamatuid. Samuti on võimalik pidevalt uueneva soovitusnimekirjaga tutvuda Rahva Raamatu e-poes ja lastekirjanduse keskuse e-kataloogis. Otsi märki!

Tallinna Keskraamatukogu „Järje hoidja” auhinna pälvis Aino Pervik

2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval anti Tallinna Keskraamatukogus Aino Pervikule „Järje hoidja“ auhind, millega tunnustatakse kirjaniku järjepidevust lastele väärt lugemisvara pakkumisel.
Auhinnaga „Järje hoidja” tunnustatakse möödunud aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorit. 2014. aastal oli Tallinna Keskraamatukogus kõige populaarsem uudisraamat Aino Perviku „Härra Tee ja proua Kohv”. See on kirjanikule juba teine „Järje hoidja” auhind - 2008. aastal oli keskraamatukogus enim loetud lasteraamat Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama”.

Londonis avati Eesti ja Ungari muinasjuttude illustraatorite näitus

9. aprillil avati Ungari Kultuurikeskuses Londonis Eesti ja Ungari muinasjuttude illustraatorite näitus „Ristipidi lood“ („Crisscross Stories“). Kokku esitletakse näitusel 20 illustratsiooni. Tegemist on ühe esimese Eesti illustratsiooninäitusega Suurbritannias. „Näituse tegemise üks mõte oli ärgitada kahe maa kunstnikke ja kirjanikke omavahelisele koostööle ja tänaseks on see ka juba õnnestunud. Ungaris ilmus näiteks Peter Doka raamat „Lilla kuningatütar“ Anne Pikkovi piltidega. Meie loodame, et neid raamatuid tuleb peagi veel,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. Loe edasi...

Moskvas avati Eesti lasteraamatute illustratsioonide ülevaatenäitus

19. märtsil toimus Moskvas A. Gribojedovi nimelises lasteraamatukogus näituse „Südamega tehtud. Eesti lasteraamatute illustratsioonid“ avamine. Ülevaatenäitusel saab näha kümne autori töid. Eesti muinasjuttudest ja rahvaluulest on inspiratsiooni saanud Ülle Meister ja Piret Mildeberg, tänapäevaseid jutte illustreerib Anne Pikkov. Tiia Mets on autoriraamatu kirjutanud ja joonistanud toetudes Tallinna Vana Toomase legendile, Urmas Viigi pildid on tehtud kaasaegsele Ungari muinasjutule. Regina Lukk-Toompere illustreerib enne sõda ilmavalgust näinud raamatu uustrükki, Anne Linnamägi värsket lasteluulet, Katrin Ehrlich aga kaasaegseid Eesti muinasjutte. Juss Piho pildid on tehtud Norra ja Jakuudi muinasjuttudele, Viive Noor on inspiratsiooni ammutanud klassikast. Loe edasi...

Kätlin Vainola
„Sonja ja kass”

Kätlin Vainola on lasteraamatusõpradele tuttav nimi. Ta on kirjutanud peamiselt mudilastele ja algklassilastele ning iga tema teos on omamoodi ja eriline. Lustakas „Lift” (2013) ja mõtlik „Kus on armastus?” (2014) on kütkestavad ja leidlikud mudilaste pildiraamatud. Argielu võlusid ja valusid vaevad Kellist („Kelli – peaaegu haldjas” 2008; „Kelli hakkab piraadiks” 2014) ja Villest („Ville” 2006) pajatavad lood. „Mia, Konrad ja avanevad uksed” (2008) on aga hoopis põnevusjutt. Lisaks valdab kirjanik suurepäraselt asist, kuid siiski elavat, aimekirjandusele sobivat kirjutusviisi („Metsaelu aabits” 2009, „Tiigielu aabits” 2011, „Karuelu aabits” 2012). Viimati ilmunud „Sonja ja kass”, mida tinglikult võiks nimetada ka loomalooks, ühendab kirjaniku senise loomingu köitvamad jooned. Loe edasi...

„Sahtel” on rubriik, kus saame teada, mis ühel kirjanikul, tõlkijal või illustraatoril parasjagu töölaual tegemisel või sahtlis avaldamist ootamas on. Sel kuul paotab oma sahtlit kunstnik Ulla Saar:

Sahtlites hoian ma igasuguseid asju, aga tuleb välja, et kõige põnevamad asjad seisavad mul hoopis kas töölaua kõrval hunnikus või suurel pikal riiulil selle kohal.

Näiteks hetkel kujundan ma koostöös KUMU-ga lastele muuseumi külastamise õpikaarte. Need on sellised mõnusad kaardid, kus on selgitused ja nõuanded eelkõige lapsevanemale: kuidas ja mida kunstiteost vaadates märgata. Olen tänulik, et saan selles üheaegselt põnevas ja vajalikus protsessis kaasa lüüa.

Teise suure asjana on mul varsti käsil üks Tartu teemaline raamat. Sellest peaks tulema moodsa arhitektuuri voltimise raamat lastele ja täiskasvanutele. Samuti ülipõnev projekt, minu jaoks ka suve veetmise projekt.

Ja siis on veel palju enda seest välja pugeda tahtvaid asju - tegelased, kes nõuavad postkaartidel, märkidel või mõnel muul kombel jäädvustamist.