Tulemas on lastekirjanduse aastakoosolek

3. märtsil kell 14-17 oodatakse raamatukoguhoidjaid, õpetajaid, kirjastajaid ja kõiki teisi lastekirjanduse huvilisi Eesti Lastekirjanduse Keskusesse (Pikk 73, Tallinn) lastekirjanduse aastakoosolekule. Kokkuvõtteid 2014. aastal Eestis ilmunud algupärastest ja tõlkeraamatutest teevad lastekirjanduse uurijad Jaanika Palm ja Krista Kumberg, lasteraamatuillustratsiooni terasid ja sõklaid eraldab kunstiekspert Viive Noor. Osavõtt on tasuta ja registreeruda saab 27. veebruarini telefonil 617 7231 või e-kirjaga elk@elk.ee.

2014. aasta kauneimad Eesti raamatud on välja kuulutatud

Eesti Rahvusraamatukogus kuulutati 5. veebruaril välja 2014. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ning 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Lastekirjanduse keskuse eripreemia pälvis Juhani Püttsepa raamat „Liulood”, mille on illustreerinud Katrin Ehrlich.
Näitus neist raamatutest on koos Soome 2013. aasta kauneimate raamatute ja Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2014. aasta menuraamatutega Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud 28. veebruarini. Eesti kauneimate raamatute ja lasteraamatute näitust saadab kataloog konkursi võidutöödega.

Ilon Wikland 85

5. veebruaril 1930. aastal sündinud Maire-Ilon Pääbost on tänaseks saanud maailmakuulus lasteraamatukunstnik, keda tuntakse Ilon Wiklandina. Ta on suurepärane näide, kuidas vaatamata saatuse poolt kättemängitud kehvadele kaartidele ande, töökuse ja ettevõtlikkuse abil elus toime tulla ja edukaks saada. Jaanika Palmi kirjutatud ülevaateartiklit Ilon Wiklandi loometeest loe siit.

Tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse” meenutuste eest”. Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas. Loe edasi...

Kultuurkapital avaldas kirjanduse sihtkapitali 2014. a. aastaauhindade nominendid

Auhind määratakse esmakordselt eelneva aasta jooksul ilmunud parimale teosele ja preemia antakse välja kümnes kategoorias. Lastekirjanduse žürii koosseisus Mare Müürsepp, Veronika Kivisilla ja Anti Saar valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed: Contra „Kõik on kõige targemad”, Andry Ervald „Unenäorong”, Hille Karm „Kui vanaema väike oli”, Indrek Koff „Kirju koer”, Kairi Look „Lennujaama lutikad ei anna alla”, Kätlin Vainola „Kus on armastus?”. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2015. Loe edasi...

Eesti lasteraamatuid teistes keeltes

Viimastel kuudel on võõrkeeles ilmunud mitu eesti kirjanike lasteraamatut.
Piret Raua kirjutatud ja illustreeritud raamat „Tobias ja teine B” anti eelmise aasta lõpus välja ungari keeles („Tóbiás és a 2/b”, kirjastus Pongrác Kiadó). Veebruaris jõudis Prantsusmaal lettidele aga Pireti pildiraamat „Emily et tout un tas de choses” (kirjastus Le Rouergue), mida eesti keeles veel polegi.
Märtsikuust alates saavad Andrus Kivirähki raamatut „Kaka ja kevad” lugeda Saksamaa lapsed („Der Schiet und das Frühjahr”, välja andnud kirjastus Willegoos, illustreerinud Meike Teichmann).

9.–12. veebruarini toimus Soomes Eesti kirjanduse nädal

Viis Eesti kirjanikku ja üks tõlkija esinesid nädala jooksul seitsmes erinevas Soome raamatukogus, et tutvustada oma loomingut. Esindatud olid ilukirjandus, luule, teadus- ja lastekirjandus. Lastekirjanduse esindajana käis Kadri Hinrikus lugejatega kohtumas Vantaal Uomarinne koolis ja Lahti linnaraamatukogus.
Kirjandusnädala koostööpartnerid on Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Kirjanike Liit ja Soome Raamatukoguselts. Loe edasi...

Tähekese lipuluuletuste võitjad on teada

19. veebruaril toimub lastekirjanduse keskuse rõdusaalis Tähekese ja Riigikantselei luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp” võitjate autasustamine. Luulevõistlus kuulutati välja detsembri Tähekeses ja võistlusele saabus kokku 93 luuletust. Erinevalt enamikust Tähekese viimasel ajal korraldatud võistlustest olid seekord oodatud mitte lapsed, vaid täiskasvanud autorid.
Žürii (Ilmar Trull, Peep Ilmet, Ilona Martson, Gert Uiboaed) otsustasid anda välja neli põhiauhinda ja ühe eripreemia. Põhiauhinnad saavad Jaanus Vaiksoo luuletuse „Põhjatuulemaal” eest, Lehte Hainsalu luuletuse „Tuul” eest, Adam Cullen luuletuse „Tervitus” eest ja Helle Kirsi luuletuse „Tähtis töö” eest. Loe edasi...

Uued vanaraamatud

Eesti Rahvusraamatukogus toimus 24. jaanuaril Mr. Kolki 56. raamatuoksjon. Müüki tuli 1189 trükist, sealhulgas arvukalt väga hästi säilinud lasteraamatuid. Lastekirjanduse keskuse vanaraamatute kogu täienes läbi oksjoni 22 enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatuga. Ostude seas olid nt vendade Grimmide „Punamütsike”(ilmunud 1895), kunstiõpetliku värvimisraamatute sarja „Värvin ja õpin” 1938. aastal ilmunud viis raamatut, millele on tekstid kirjutanud Ott Kangilaski ja pildid joonistanud Helmut Valtman (pseud. HAVE). Tähelepanu äratas oksjonikataloogis kirje J. Oro „Kolm karu. Tuhkatriinu” (1931). Raamatus jutustab J. Oro värsivormis eelpool mainitud kahte muinasjuttu. Ostetud pildiraamatute hulgast väärivad veel mainimist lastekirjaniku Anton Suurkase „Pildid lastele” (1927) ja „Oh seda lusti ja rõõmu” (1923). Raamatutega saab tutvuda lastekirjanduse keskuses. Keskuse erinevatest kogudest loe ka siit.

Näitus „Meremuinasjutud” on jõudnud Saksamaale

27. veebruaril avatakse Saksamaal Volkachis marijo galeriis rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Meremuinasjutud”, mis on avatud 21. märtsini. Näituse algatasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kujundusgraafikute Liit, innustatuna Tallinna staatusest Euroopa kultuuripealinnana. Eesti kunstnike välja käidud idee illustreerida merega seotud muistendeid ja muinasjutte leidis Läänemere maades elavat vastukaja. Näitusel on töid kümne riigi 79 lasteraamatuillustraatorilt, kes esindavad oma maa illustratsioonikunsti kõrgtaset. Loe edasi...

Lugemiskoertel on käpad tööd täis

Üha enam kaasatakse laste lugema õppimise protsessi lugemiskoeri. Esimene lugemiskoera tiim alustas tegutsemist Eestis 2013. aasta oktoobris pilootprojekti raames Tallinna Keskraamatukogus. 2015. aasta jaanuarikuu seisuga külastab üle Eesti erinevaid raamatukogusid juba 22 Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu valitud, testitud ning koolitatud koeratiimi. Koerad on hästi vastu võetud nii kogude kui laste ja nende vanemate poolt. Enamasti täituvad lugemiseks broneeritavad ajad välgukiirusel. Tänaseks kasutavad lugemiskoerte abi näiteks lastekirjanduse keskus, Lääne-Virumaa, Narva, Saare maakonna, Tallinna, Valga ja Võrumaa keskraamatukogud ning Viljandi ja Tartu linnaraamatukogud.

Piret Raud
„Mina, emme ja meie igasugused sõbrad”

Piret Raua uudisteose pealkiri loob lastekirjandushuvilisele kohe tugeva allusiooni. Kannab ju Henno Käo 2008. aastal ilmunud teos sellega väga sarnast pealkirja „Mina, emme ja teised”. Kahe raamatu nimekaimlus kutsub tahes-tahtmata otsima teisigi ühiseid jooni. Väga sügavalt ja kaugelt otsida ei tulegi, kuid ilmselgelt on kokkulangevused juhuslikud ja pigem erinevusele kui sarnasusele viitavad. Mõlema teose peategelaseks on küll poiss, kes elab emaga kahekesi, kuid Henno Käo puhul on tegemist algkoolipoisi, Piret Raual pigem lasteaialapsega. Loe edasi...

„Sahtel” on rubriik, kus saame teada, mis ühel kirjanikul, tõlkijal või illustraatoril parasjagu töölaual või sahtlis vaka all on. Sel kuul paotab oma sahtlit kirjanik Kairi Look:

Kes ütles, et peab koristama? Mul on sahtlid juba aastaid sassis ja mitte ühtki halba asja pole juhtunud. Isegi üks teadlane rääkis, et kaose sees on kord!

Kõige kõvemini krõbistavad sahtlis praegu väikese Piia lood. Osa neist on eelmisel aastal juba Tähekeses ilmunud ja ka tänavu tegutseb Piia edasi, seltsiks kaval onu Rasmus (hobiks punk ja preilid), laisavõitu isa (hobiks viinerid), kass Nuustik (hobiks lendamine) ja bernhardiin Parun (hobiks dieet). Ma loodan salaja, et varsti ilmuvad Piia lood ka raamatuna ja tublid vanemad loevad neid unejutuks oma tublidele lastele.

Sahtli teises otsas, kohe kommipaberite taga, elavad mul ühed tänavakassid. Te mõtlete nüüd kindlasti, et johhaidii!, mingid igavad kassid... Aga minu kassid ei ole igavad! Nad on täiesti erakordsed ja kuuluvad seetõttu ka Erakordsete Kasside Vennaskonda. Näiteks on seal üks kass, kes oskab sillalt jõkke pommi hüpata, nii et ei saa üldse märjaks, ja üks teine, kes räägib teiega ainult vanasõnade keeles. Ja kuna need kassid oskavad loomulikult ka saksa keelt, on nad lähedastes suhetes lennujaama lutikatega, kellest ilmub 2016. aastal üleni saksakeelne raamat.

Ja kuna kassid ja lutikad hoiavad õudselt hästi saladusi, siis – shhhh! – mul on sahtlis üks salaasi veel. Aga sellest räägin ma teile pikemalt juba sügisel.